Õhk-õhksoojuspumba paigaldus
Lisaküte ja jahutus koos siseosa asukoha, õhujaotuse ning välisosa läbimõeldud valikuga.
Kirjelda paari minutiga oma maja, praegust kütet ja soovitud lahendust või hooldusmuret. Edastame päringu sobivale teenusepakkujale, kes pakub lahenduse ja annab tööle hinna.

Päringu vahendamine on tasuta. Pakkumise ja tööaja kinnitab teenusepakkuja.
Õhuvahetuse hoolduse kohta vaata ventilatsiooni puhastuse juhendit. Soojuspumba sisefiltri hooldus ja hoone ventilatsioonikanalite puhastus on eri tööd ning nende ulatus tuleb pakkumises eristada.
Õhk-õhksoojuspump annab soojust ruumi siseosa kaudu ja sobib sageli lisakütteks ning jahutamiseks. Selle toime teistesse tubadesse sõltub ruumide paigutusest, uste kasutusest ja õhu liikumisest. Tavapärane õhk-õhklahendus ei soojenda tarbevett. Pakkumist küsides lisa plaan või selgita, milliseid ruume soovid teenindada; maja kogupindala üksi ei määra sobivat seadmete arvu.
Õhk-vesisoojuspump annab soojuse vesiküttesüsteemi ja võib sobiva lahendusega valmistada ka tarbevett. Tõhusust mõjutab tugevalt vajalik pealevoolutemperatuur. Madalatemperatuuriline põrandaküte ja kõrget temperatuuri vajavad vanad radiaatorid esitavad seadmele erineva ülesande. Maasoojuspump kasutab pinnasest või puuraugust saadavat soojust ning eeldab sobivat maakollektorit, ruumi ja asjakohaste menetluste läbimist.
Võrdle seadmete võimsust ja kasutegurit samadel temperatuuritingimustel. Reklaamis nähtav maksimaalne number ei näita automaatselt talvist küttevõimet ega kogu hoone aastast elektrikulu. Õhust soojust ammutava seadme töö muutub välisõhu temperatuuriga ning arvestada tuleb sulatustsüklite ja võimaliku lisaküttega. Võimsuse valikut peaks toetama soojuskoormuse hinnang, mitte ainult põrandapinna rusikareegel.
Enne valikut tasub üle vaadata hoone soojustus, õhupidavus, ventilatsioon ja senine energiakasutus. Need andmed aitavad eristada seadme ülesannet maja enda soojakadudest. Soojuspump ei asenda ventilatsiooni ning liiga suur seade ei pruugi osakoormusel mugavalt töötada. Hoolikalt valitud seadistus on sama oluline kui sobiv mudel.
Välisosa vajab õhuvoolu, hooldusruumi ja lahendatud sulatusvee ärajuhtimist. Magamistoa akna, naabri kinnistu või kõva peegeldava seina läheduses tuleb hinnata müra ja vibratsiooni. Helivõimsust ja helirõhku ei saa otse samaks pidada: helirõhk sõltub kaugusest ja tingimustest. Öörežiim võib vähendada heli, kuid selle mõju küttevõimsusele tuleb pakkujalt küsida.
Kortermaja fassaad, katus ja muud ühised osad ei ole üksiku korteri vaba paigalduspind. Enne ostu selgita ühistuga nõusoleku ja otsustamise kord ning kohaliku omavalitsusega vajalik ehituslik menetlus. Kooskõlastuse vajadus sõltub konkreetsest hoonest, asukohast ja töö sisust; muinsuskaitselises keskkonnas võivad lisanduda eritingimused. Valmis seadme ostmine ei tähenda, et valitud asukoht on lubatud.
Kasutaja puhastab filtreid ja hoiab õhuavad vabad tootja juhiste järgi. Seadme sisemiste elektriosade ja külmaaineringi kontroll kuulub vastava pädevusega hooldajale; külmaainega seotud tööde puhul tuleb kontrollida vajalikku kutse- ja ettevõtjapädevust. Küsi hoolduse sisunimekirja, sest filtri pesu ja põhjalik tehniline hooldus ei ole sama teenus.
Võrdle tervikpakkumisi, kus on kirjas seadme mudel, tarvikud, torustik, elektritoide, läbiviigud, alused, käivitus ja dokumentatsioon. Toetuse võimaluse kohta kontrolli kehtivaid tingimusi ametlikult EIS-i või vastutava asutuse lehelt; siin ei kinnitata ühtegi avatud vooru ega toetussummat. Puuraugu eraldi kavandamise kohta vaata maasoojuse puuraugu tööde selgitust Puurauk.ee-s.
Lisaküte ja jahutus koos siseosa asukoha, õhujaotuse ning välisosa läbimõeldud valikuga.
Vesikütte uuendamine koos soojuskoormuse, küttegraafiku, tarbevee ja elektritoite hindamisega.
Pinnasekollektori või puuraugu eeltingimused ning soojuspumba terviklahenduse kavandamine.
Tootja juhendile vastav puhastus, tehniline kontroll ja selgelt kirjeldatud hooldustöö.
Veakoodide, suure elektrikulu, müra ja ebaühtlase kütmise põhjuse süsteemne hindamine.
Tavapärane õhk-õhkseade soojendab ja jahutab ruumiõhku, mitte tarbevett. Sooja vee jaoks tuleb arvestada eraldi lahendusega. Kui eesmärk on kogu vesikütte ja tarbevee uuendamine, tasub hinnata õhk-vesi- või maasoojussüsteemi.
Soojuskadu mõjutavad soojustus, aknad, õhupidavus ja ventilatsioon. Sama pindalaga majadel võib olla erinev küttekoormus ja vajalik veetemperatuur. Sobiv valik eeldab hoone kohta rohkem andmeid kui ainult ruutmeetrite arvu.
Sobivus sõltub sellest, millist veetemperatuuri radiaatorid vajavad maja soojas hoidmiseks. Kõrgem temperatuur võib vähendada soojuspumba tõhusust. Hinnata tuleb ka vooluhulka, süsteemi seisukorda ja võimaliku lisakütte rolli.
Madalama pealevoolutemperatuuriga põrandaküte võib pakkuda soojuspumbale soodsaid töötingimusi. Tulemust mõjutavad siiski projekteerimine, vooluhulgad ja seadistus. Ainuüksi põrandakütte olemasolu ei määra vajalikku võimsust ega elektrikulu.
Kortermaja ühiste osade muutmine tuleb ühistuga läbi rääkida ja selgitada vajalik nõusolek. Kohalikust omavalitsusest tuleb kontrollida konkreetse töö menetlust. Kaitsealuses või eritingimustega hoones võivad olla täiendavad piirangud.